Projektide erinevused
| Erinevused | IT projekt (Arendusprojekt) | Äri projekt (Teostusprojekt) |
|---|---|---|
| Lähteülesanne | Sageli ebamäärane, tugineb vaid kliendi üldisele ettekujutusele soovitust. | Väga konkreetne ja selge, põhineb valmis projektil (nt arhitekti joonised). |
| Arusaadavus | Lahendust on kliendile keeruline selgitada, sest alguses puudub visuaalne pool, mida ette näidata. | Kliendil on jooniste abil lihtne saada selge ettekujutus tulemusest. |
| Planeerimine | Ajalise kestuse määramine on äärmiselt keeruline, kuna töö käigus tekib palju muutusi. | Ajalist kestust on võimalik töömahtude kaudu suhteliselt täpselt paika panna. |
| Hindamine | Vahetulemuste hindamine on sageli võimatu ning kvaliteet selgub tihti alles töö lõpus. | Tehtud töö maht ja vahetulemused on lihtsasti hinnatavad. |
| Tulemus: | Luuakse immateriaalset väärtust. | Valmib materiaalne objekt. |

Pildid

“Raudne kolmnurk” – kuidas omavahel seotud raha, aeg ja kvaliteet
Mõisted
Põhised
Projekt – tegevus mis on ajaliselt piiratud, omab eesmärki, jaotatud ressurssidega
Ressursid – materiaalsed ja inimlikud
Allhange – sõlmitatakse välisfimaga leping, et mõned tegevused teeb teine firma
Seosed – lepingud projekti sees oma inimressurssidega
Teised
Projekti kriitiline tee
See on ülesannete jada, mis määrab ära, kui kaua projekt aega võtab.
Need on kõige olulisemad sammud. Kui üks neist ülesannetest hilineb, siis hilineb kogu projekt.
Projektiriskide liigid
Need on ohud, mis võivad takistada projekti edukat lõpetamist.
- Finantsriskid: Raha saab otsa või kulud on oodatust suuremad.
- Ajariskid: Töö võtab kauem aega kui planeeritud.
- Tehnilised riskid: Tarkvara ei tööta või seadmed lähevad katki.
- Inimressursi riskid: Töötajad haigestuvad või lahkuvad töölt.
Allhange
See tähendab teenuse või töö tellimist teiselt ettevõttelt, selle asemel et teha seda ise.
Näide: IT-firma tellib koristusteenust puhastusfirmalt, mitte ei palka ise koristajat.
Ühisloome (või Crowdsourcing)
See on lahenduste, ideede või teenuste küsimine suurelt hulgalt inimestelt (tavaliselt interneti kaudu), mitte oma töötajatelt.
Näide: Vikipeedia kirjutamine vabatahtlike poolt.
IT-audit
See on kontrollimine ja hindamine, kas ettevõtte arvutisüsteemid on turvalised, töötavad õigesti ja vastavad seadustele.
Näide: Nagu auto tehnoülevaatus, aga arvutisüsteemidele.
Majandustarkvara (ERP)
See on suur tarkvara, mis ühendab ettevõtte erinevad osad (ladu, raamatupidamine, personal, müük) ühte süsteemi.
Näide: Et info liiguks osakondade vahel kiiresti ja ilma vigadeta.
Tasuvus (ROI – Return on Investment)
See on number, mis näitab, kas projekt on rahaliselt kasulik.
Valem: (Saadud kasum – Kulud) / Kulud.
Näide: Kui palju raha me teenime tagasi iga kulutatud euro kohta?
Vaikiv teadmine
See on teadmine, mida on raske sõnadesse panna või kirja panna. See põhineb isiklikul kogemusel, intuitsioonil ja harjumustel.
Näide: Oskus jalgrattaga sõita või kogenud arsti “kõhutunne”. Seda on raske õpikust õppida.
Teadmusjuhtimise süsteem
See on süsteem (tavaliselt tarkvara), mis aitab ettevõttel koguda, hoida ja jagada informatsiooni.
Näide: Et töötajad ei peaks iga kord jalgratast leiutama, vaid leiaksid vajaliku info kiiresti üles.
Andmebaaside haldussüsteemid
Need on programmid, mis võimaldavad andmeid andmebaasi salvestada, muuta ja sealt kätte saada.
Tuntumad näited:
- PostgreSQL (väga populaarne ja tasuta)
- MySQL (laialt levinud veebis)
- Oracle Database (suurtele ettevõtetele)
- Microsoft SQL Server
- MongoDB (NoSQL andmebaas)
Projektijuhtimise tööriist
See on tarkvara, mis aitab meeskonnal tööd planeerida, aega jälgida ja ülesandeid jagada.
Tuntumad näited:
- Jira (peamiselt IT-arenduseks)
- Trello (lihtne tahvel kaartidega)
- Asana
- MS Project
