Posted in

Projektijuhtimine

Projektide erinevused

ErinevusedIT projekt (Arendusprojekt)Äri projekt (Teostusprojekt)
LähteülesanneSageli ebamäärane, tugineb vaid kliendi üldisele ettekujutusele soovitust.Väga konkreetne ja selge, põhineb valmis projektil (nt arhitekti joonised).
ArusaadavusLahendust on kliendile keeruline selgitada, sest alguses puudub visuaalne pool, mida ette näidata.Kliendil on jooniste abil lihtne saada selge ettekujutus tulemusest.
PlaneerimineAjalise kestuse määramine on äärmiselt keeruline, kuna töö käigus tekib palju muutusi.Ajalist kestust on võimalik töömahtude kaudu suhteliselt täpselt paika panna.
HindamineVahetulemuste hindamine on sageli võimatu ning kvaliteet selgub tihti alles töö lõpus.Tehtud töö maht ja vahetulemused on lihtsasti hinnatavad.
Tulemus:Luuakse immateriaalset väärtust.Valmib materiaalne objekt.

Pildid

Gantt chart

“Raudne kolmnurk” – kuidas omavahel seotud raha, aeg ja kvaliteet

Mõisted

Põhised

Projekt – tegevus mis on ajaliselt piiratud, omab eesmärki, jaotatud ressurssidega

Ressursid – materiaalsed ja inimlikud

Allhange – sõlmitatakse välisfimaga leping, et mõned tegevused teeb teine firma

Seosed – lepingud projekti sees oma inimressurssidega

Teised

Projekti kriitiline tee

See on ülesannete jada, mis määrab ära, kui kaua projekt aega võtab.

Need on kõige olulisemad sammud. Kui üks neist ülesannetest hilineb, siis hilineb kogu projekt.

Projektiriskide liigid

Need on ohud, mis võivad takistada projekti edukat lõpetamist.

  • Finantsriskid: Raha saab otsa või kulud on oodatust suuremad.
  • Ajariskid: Töö võtab kauem aega kui planeeritud.
  • Tehnilised riskid: Tarkvara ei tööta või seadmed lähevad katki.
  • Inimressursi riskid: Töötajad haigestuvad või lahkuvad töölt.

Allhange

See tähendab teenuse või töö tellimist teiselt ettevõttelt, selle asemel et teha seda ise.

Näide: IT-firma tellib koristusteenust puhastusfirmalt, mitte ei palka ise koristajat.

Ühisloome (või Crowdsourcing)

See on lahenduste, ideede või teenuste küsimine suurelt hulgalt inimestelt (tavaliselt interneti kaudu), mitte oma töötajatelt.

Näide: Vikipeedia kirjutamine vabatahtlike poolt.

IT-audit

See on kontrollimine ja hindamine, kas ettevõtte arvutisüsteemid on turvalised, töötavad õigesti ja vastavad seadustele.

Näide: Nagu auto tehnoülevaatus, aga arvutisüsteemidele.

Majandustarkvara (ERP)

See on suur tarkvara, mis ühendab ettevõtte erinevad osad (ladu, raamatupidamine, personal, müük) ühte süsteemi.

Näide: Et info liiguks osakondade vahel kiiresti ja ilma vigadeta.

Tasuvus (ROI – Return on Investment)

See on number, mis näitab, kas projekt on rahaliselt kasulik.

Valem: (Saadud kasum – Kulud) / Kulud.

Näide: Kui palju raha me teenime tagasi iga kulutatud euro kohta?

Vaikiv teadmine

See on teadmine, mida on raske sõnadesse panna või kirja panna. See põhineb isiklikul kogemusel, intuitsioonil ja harjumustel.

Näide: Oskus jalgrattaga sõita või kogenud arsti “kõhutunne”. Seda on raske õpikust õppida.

Teadmusjuhtimise süsteem

See on süsteem (tavaliselt tarkvara), mis aitab ettevõttel koguda, hoida ja jagada informatsiooni.

Näide: Et töötajad ei peaks iga kord jalgratast leiutama, vaid leiaksid vajaliku info kiiresti üles.

Andmebaaside haldussüsteemid

Need on programmid, mis võimaldavad andmeid andmebaasi salvestada, muuta ja sealt kätte saada.

Tuntumad näited:

  • PostgreSQL (väga populaarne ja tasuta)
  • MySQL (laialt levinud veebis)
  • Oracle Database (suurtele ettevõtetele)
  • Microsoft SQL Server
  • MongoDB (NoSQL andmebaas)

Projektijuhtimise tööriist

See on tarkvara, mis aitab meeskonnal tööd planeerida, aega jälgida ja ülesandeid jagada.

Tuntumad näited:

  • Jira (peamiselt IT-arenduseks)
  • Trello (lihtne tahvel kaartidega)
  • Asana
  • MS Project

Quiz